Nartsissistile omase pideva praalimise, enese kohta valetamise, teiste pisendamise, solvamise ja alandamise ning oma impulsiivse ning kahtlustava käitumise taga on terve operatsioonisüsteem, mis teda käigus hoiab. See opsüsteem on üles ehitatud seitsmele tõele, millest ta juhindub, ning neid teades ja teadvustades võib juhtuda, et suudad nartsissistiga oma elus kas paremini toime tulla või sääred teha, sest mõni pidu ei ole küünlaid väärt.
1. Imidž tähendab kõike. Nartsissist teeb kõik selleks, et hoida oma muljet, mis ta teistele jätab. Ta paneb kõik mängu, kui miski ta enda loodud imidžit ähvardab, tehes seda rünnaku vormis või tähelepanu mujale viies. Kui keegi lööb nende hoolikalt hoitud imidžisse väiksemagi mõra, siis reageerib ta väga raevukalt. Ta eeldab, et teised peaksid olema temast meeletus vaimustuses ja imetlema teda igal sammul. Nartsissisti mina-pilt vajub kokku ja temas tekib seletamatu hirm, kui ta märkab, et teised ei vaatagi teda mingil põhjusel piisava imetlusega.
Konkreetse imidži kultiveerimine on ka üks põhjuseid, miks nartsissistid harva vabandavad või tunnistavad, et nad tegid midagi valesti. Vabandamist peavad nartsissistid nõrkuse tunnuseks. Kui nad tunnistavad, et nad tegid valesti, siis nad justkui tunnistaksid, et neis on vigu ning teised võivad kahtlustada, äkki on neis muudki, mis pole nii ideaalne. Ta võib formaalselt vabandada, kuid tegelikult ei tunne ta kunagi kahetsust ega süütunnet.
2. Tähelepanu on võtmeküsimusega. Tähelepanu on nartsissisti “narkootikum”. Kui teda kuulatakse, imetletakse ja ta on tähelepanu keskmes, tunneb ta end peaaegu jumalana. Kui teiste tähelepanu suundub mujale, hakkab nartsissist imelikult käituma — ta ärritub, on masendunud, sest temas on tekkimas loomuomane vajadus uue doosi “narkootikumi” järele. Ressursi järele.
Tähelepanu päästab nartsissiste vajumast psühhoosi, teiste silmad ja kõrvad hoiavad neid kõrgel ning näitavad neile, et nad on erilised ja väärt inimesed. Paljud nartsissistidest laste vanemad või elukaaslaste partnerid näevad, kuidas nartsissist end puhevile ajab, kui tähelepanu saab.
3. Ausus on valikuline. Nartsissist elab alternatiivreaalsuses, kus olulisem on, et tal oleks alati õigus, kui see, et ta oleks aus. Autentsusest tähtsam on tema jaoks kaalutletud otstarbekus. Nartsissist on oma olemuselt populist.
Nartsissistid võivad olla vägagi veenvad, sest nad armuvad oma sõnadesse ja ignoreerivad oma sisemist kahtluseussi. Kui nartsissist peaks olema täiesti aus selles osas, kuidas nad näevad tõde, siis kõlavad tema sees umbes sellised laused: “Mis on tõde? Tõde on suhteline. Seda, mida ma praegu ütlen, saan ma muuta järgmisel hetkel ja täpselt siis, kui mulle sobib. Täieliku kindlusega lausutud sõnad lasevad mul paista tugeva ja teistest paremana. Plussiks on see, et ma oskan inimesi hästi veenda.”
4. Igal pool valitseb oht. Ei maksa alahinnata seda, et nartsissist tunneb end oma kehas tegelikult halvasti. Ta ei näita seda välja, pigem vastupidi — jääb mulje, justkui oleks maailm tema oma ja kõik on hästi, kuid sügaval sisimas usub ta, et teised on ainult selle peal väljas, et teda alandada ja seeläbi võita. Söö või saa söödud, on tema moto.
Kuna nartsissistid näevad ohtu igal pool ja on kahtlustavad, siis juhtub harva, et nad suhtlevad teistega avatult või et tekib dialoog. Nartsissistide suhted on parasiitlikud, mitte sümbiootilised. Ta suhtleb vaid nendega, kellelt mingit kasu saab.
Kujuta ette, milline oleks su maailm, kui sul puuduks täiesti vastav arsenal normaalseks suhtluseks ja koostööks? Kuidas oleks, kui sa ei küsiks kunagi abi ega paistaks iialgi hädas või haavatav? Või sa ei saaks mitte kunagi väljendada kurbust, üksindust või hirmu? Need kõik on viisid, kuidas me tunneme end teistega lähedastena, avame oma südame ja võitleme isoleerituse vastu.
Et nartsissistil puudub sisemine kompass, siis sageli juhindub ta vastasseisust. Ainult teisega vastamisi seistes tunneb ta, et ta elab. Ta võib nautida seda, kui ärritab teisi ja ajab neid segadusse.
5. Järjekindlus on ülehinnatud. Nartsissisti juhivad impulsid ja emotsioonid ning seega on parasjagu käsilolev teema nende prioriteet number üks. Kui ta tunneb, et teda ähvardatakse või kui ta vajab midagi, siis ei mõtle ta pikalt või üldse mitte oma tegude kaugematele tagajärgedele. Tema reaalsus muutub pidevalt ja nii tihti, et sageli ei mäleta ta tund aega tagasi öeldud sõnu.
Ükskõik kui segadusttekitav selline hüplemine teistele tundub, vaatab nartsissist oma temperamendile kui väärtuslikule relvale, kuna see hoiab teised kogu aeg talle vajaliku pinge all.
6. Eneseanalüüs on nõrkadele. Nartsissisti ei huvita tegelikult, miks ta käitub nii, nagu ta käitub. Sisekaemus põhjustaks temas ebamugavust, sest seeläbi avalduksid tema puudujäägid ja paljastuks häbi, ja seda ta ei soovi. Tema on perfektne inimene. Lisaks kardab ta, et enesesse vaatamine viib nad kõrvale teelt, kus nad saavad, mida nad tahavad.
Eneseanalüüsi puudumine aga ei lase neil võtta oma tegude eest vastutust ja ilma selleta pole võimalik oodata nartsissisti käitumises mingeid muutusi. Jah, see on irooniline — nartsissist paneb tavaliselt mängu kõik, et näida tugeva ja enesekindlana, ometi on eneseanalüüs märk tugevusest ja enesekindlusest.
7. Võitmine on kohustuslik. Üks peamisi isikuomadusi, mis eristab nartsissisti teistest inimestest, on empaatiavõime puudumine. Nartsissisti elueesmärk on võitmine ja teeb ta seda teiste arvelt. Võibolla on kainestav teadvustada, et nartsissist tahab endale parimat, hoolimata sellest, mida see sulle maksma läheb. Paljud nartsissistid usuvad, et õiglus või win-win olukord annab neile vaid pisikese eelise. Selle asemel keskenduvad nad sellele, kes võidab (tema) ja kes on süüdi (sina), kes on ülem (tema) ja kes on alam (sina).
Niisamuti ei saa nartsissistid aru, kui palju nad teisi solvavad. Või isegi kui nad seda taipavad, ei hooli nad sellest. Mõnele neist isegi meeldib teisi solvata. Justnagu kiusatakse oma nooremat õde või venda ainult selleks, et oodatud reaktsioon kätte saada, kiusab nartsissist teisi, et tunda end võimuka ja elusana.
Toimetulek nartsissistiga
Võime muidugi nartsissistile kaasa tunda, et ta on selline, nagu ta on. Pole kerge olla nartsissist, sest tema elu on pidev võitlus kõigi ülalnimetatud tõdede nimel. Samas — kui loodad, et sinu kaastundele järgneb nartsissisti poolt mingi inimlik reaktsioon, siis eksid rängalt. Teda ei huvita sinu tunded ega vajadused.
Et nartsissistlike manipulatsioonidega toime tulla, pead väga täpselt pihta saama väärastunud tõdedele, mida nartsissist intensiivselt oma ja sinu elus realiseerib. Inimene, kes nartsissistiga koos elab või tihedalt suhtleb, peab tõsiselt arendama endas kriitilist mõtlemist, et nartsissisti rünnakutega tema vastu toime tulla.
Allikas: Psychology Today/alkeemia.ee
