Kuidas saada abi?

Igaüks meist võib langeda nartsissisti/psühhopaadi/vägivallatseja ohvriks.  Kannatanuna on Sul õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele. Et Sinu ohvrikogemust leevendada, pakutakse Sulle mitmesugust abi.

HÄDAABI TELEFON 112
Hädaabinumbrile  helistage siis, kui vajate politseilt kiiret abi.

OHVRIABI KRIISITELEFON 116 006 (24/7)
Välismaalt helistades +372 614 7393

Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud Sulle, kui:

  • oled langenud süüteo ohvriks
  • oled langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks
  • oled langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla ohvriks
  • oled kaotanud kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel enda lähedase
  • soovid teatada kellegi teise ohvriks langemisest

116006 numbrile helistamine on Sulle tasuta ja soovi korral võid jääda anonüümseks. Sind nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles.

+372 655 8088 ‒ emotsionaalse toe telefon, eesti keeles

+372 655 5688 ‒ emotsionaalse toe telefon, vene keeles

+372 6606 077 ‒ vägivallast loobumise tugiliin

Tugiliin vägivallast loobumiseks 660 6077

tööpäeviti 10.00–16.00

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

iga päev 10.00–24.00

Lasteabi telefon 116 111 (24/7)

NAISTE TUGITELEFON 1492 (Eesti Naiste varjupaikade Liit)

Naiste tugikeskustes pakutakse turvalist keskkonda, nõustamist ja ajutist majutust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele.
Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Soovi korral võib esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks.
Infot ja toetust pakutakse ka naistevastase vägivalla ohvri lähedastele.

Telefon: +372 53 969 834 – ööpäevaringne Naisteabi vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine

Naiste tugikeskuste kontaktandmed

Maakond Teenuseosutaja Klienditelefon e-posti aadress
Harjumaa MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu ENVL Tallinna Naiste Tugikeskus 526 4697, 5396 9834 57570911
tallinn@naisteabi.ee
tallinnanaistetugi@gmail.com
Ida-Virumaa MTÜ Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik 5333 2627 naistetugikeskus@gmail.com
Jõgevamaa MTÜ Jõgevamaa Naiste Tugikeskus  

5860 0170

jogevamaanaistetugikeskus@gmail.com

Järvamaa MTÜ Järvamaa Naiste Tugikeskus 5813 3755

jarvanaistekeskus@gmail.com

Läänemaa koos Hiiumaaga MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus

504 2300,

51 977 170

laanenaistetugi@gmail.com

hiiumaanaistetugi@gmail.com
Lääne-Virumaa MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus 56 297 745 virunaistekeskus@gmail.com
Põlvamaa MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus 5884 9494 polva@naistetugi.ee
Pärnumaa MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus 5398 1620, 5365 0260 naistevarjupaik@gmail.com
Raplamaa ENVL Raplamaa Naiste Tugikeskus ja Tallinna Naiste Kriisikodu 54005144

raplamaanaistetugikeskus@gmail.com

Saaremaa MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus 5309 8919 saaremaanaistetugikeskus@gmail.com
Tartumaa MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus 5594 9496 info@naistetugi.ee
Valgamaa MTÜ Valgamaa Naiste Tugikeskus 5303 2544 valgamaanaistetugikeskus@gmail.com
Viljandimaa MTÜ Viljandimaa Naiste Tugikeskus 5805 0535 viljandinaistetugi@gmail.com
Võrumaa MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskus 528 3615 vorunaistetugi@gmail.com

Psühholoogilise abi kulude hüvitamine

Ohvriks sattudes on sinul ja sinu pereliikmetel võimalus saada psühholoogilist abi nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi näol. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on sul vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes hindab psühholoogilise abi vajadust ja vormistab sulle hüvitise. Seejärel võid sa pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja ohvriabi töötaja aitab sind ka psühholoogi valikul. Sul on vaja ka politsei tõendit, mis kinnitab, et on algatatud menetlus ja sina oled kannatanu või tema seaduslik esindaja. Politsei tõendi saamisel saab sind samuti ohvriabitöötaja aidata.

Psühholoogi vastuvõttudel käies ei pea sa ise rahadega arveldama, sest meie maksame sulle osutatud teenuse eest psühholoogidele ise. Hüvitise suurus igale inimesele on ühe kuupalga alammäär, mis 2019. aastal on 540 eurot.

Juriidiline abi

Politsei, prokuratuur ja kohus on kohustatud Teile selgitama Teie õiguseid, mistõttu üldjuhul Teil kannatanuna eraldi õigusabi vaja ei peaks minema, Kui Te siiski tunnete, et vajate täiendavat juriidilist abi näiteks oma kahjunõuete koostamiseks, siis on Teil võimalik võtta endale esindaja. Vähekindlustatud kannatanud võivad kohtu kaudu taotleda riigi õigusabi.

Riigi õigusabi taotlusvormi leiate siit, aga see on olemas ka igas kohtus ja advokaadibüroos. Advokaadibürood annavad riigi õigusabi kohta tasuta selgitusi.

Õigusnõustamise kohta leiate infot ka siit. Veebileht aitab Teil leida vastuseid igapäevaelu õigusküsimustele ning ka dokumendivormide näidiseid. Õigusabi osutatakse füüsilistele isikutele väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides: konsultatsiooni telefoni teel, kontoris, veebis, e-kirja teel; dokumentide koostamine (lepingud, nõudekirjad, kirjadele vastamine); esindamine ametiasutustes ja kohtutes.

ÕIGUSABI OSUTAMISE TINGIMUSED

Õigusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot omaosalustasu.

Kliendilepingu sõlmiseks palume täita ankeet SIIT.

Lepingu sõlminud kliendil on õigus saada juristi abi kokku 15 tundi, millest:

2 esimest tundi on kliendile tasuta;
3 järgmist tundi tuleb kliendil tasuda 50% tunnihinnast (s.0 20 eurot);
10 järgmist tundi 100% tunnihinnast (s.0 40 eurot)

Õigusnõustamise teenust pakume veebi vahendusel ja 15-s nõustamiskohas üle Eesti. Eesti Õigusbüroo kontorid on leitavad siit.

Lisainformatsioon ja eelregistreerimine:
Eesti Õigusbüroo klienditeenindus telefonil +372 6 880 400 või e-kirja teel abi@juristaitab.ee

Kahjude hüvitamine

Kui oled langenud raske kuriteo ohvriks, siis maksab riik sulle kuriteoohvritele makstavat riiklikku hüvitist. Kui kannatanu on raske kuriteo tagajärjel hukkunud, siis makstakse ohvriabi hüvitist tema ülalpeetavatele. Kuriteoohvri matusekuludest hüvitatakse kindlaks määratud summa sellele, kes on need kulutused tegelikult teinud.

Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja  ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestel, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. 

Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma.

Hüvitisele on õigus: 

  • Eesti kodanikul;

  • inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel;

  • Euroopa Liidu kodanikul;

  • vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul;

  • Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal;

  • Inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus.

Hüvitistaotluse blanketid leiad siit.

Teraapiafond

Sa võid pöörduda oma perersti poole oma murega, kui vajad psühholoogilist abi. Perearst saab sind suunata selle fondi raames otse psühholoogi juurde.

Teraapiafond on alates 2015. aastast rakendatud üldarstiabi kättesaadavust parandav meede, mis võimaldab perearstil suunata oma patsiendid meditsiinilise näidustuse olemasolul otse mittekliiniliste spetsialistide nagu psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule.

Lähenemiskeeld

Oma elu ja turvalisuse kaitseks saate taotleda kriminaalmenetluse ajaks ajutist lähenemiskeeldu. Teie nõusolekul esitab selle taotluse kohtule prokurör. Peale ajutise lähenemiskeelu on olemas veel lähenemiskeeld, mis määratakse kohtus süüdi mõistetud inimesele. Mõlemat tüüpi lähenemiskeeldu saab määrata üksnes isikuvastase või alaealise vastu toime pandud kuriteo puhul.

Lähenemiskeeluga keelatakse inimesel viibida kannatanu elu- või töökohas, suhelda kannatanuga telefoni või interneti kaudu ja talle läheneda.

Kui soovite reisida või asuda elama mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, on Teil võimalik taotleda Euroopa lähenemiskeeldu. Euroopa lähenemiskeeld tagab, et kohtu poolt võetud kaitsemeetmed kehtivad ka teises liikmesriigis. Euroopa lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus oma elukohajärgsele maakohtule või selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil soovite lähenemiskeelu kohaldamist.   

Lähenemiskeelu kohta saad lugeda lisaks siit ja siit.

Ohvriabiteenus

Igaüks meist võib langeda kuriteo ohvriks. Kannatanuna on Teil õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele. Et Teie ohvrikogemust leevendada, pakutakse Teile mitmesugust abi.

Kui vajate nõu ja tuge murede lahendamisel, pöörduge ohvriabitöötaja poole. Ohvriabiteenust osutatakse igas maakonnas. Selle kohta saate teavet näiteks oma valla- või linnavalitsusest, politseist, tervishoiu- ja hoolekandeasutustest.

Politsei teeb koostööd abi andvate asutustega ja kui vaja, kaasab sotsiaal-, lastekaitse- või ohvriabitöötaja, kes saab Teid aidata.

Sotsiaalkindlusamet korraldab riikliku ohvriabi pakkumist. Ohvriabitöötajad annavad Teile ülevaate kõigist teenustest, mida Teile ohvri või kannatanuna pakkuda on võimalik ning ka sellest, milliseid kuriteoohvrile mõeldud hüvitisi  on teil õigus saada. Ohvriabitöötajad paiknevad üle Eesti politseijaoskondades. Ohvriabitöötaja poole pöördumiseks ei pea te olema esitanud kuriteoteadet ega –avaldust. Soovi korral saate esmalt konsulteerida endaga juhtunu osas telefoni teel: 116 006.

Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Ohvriabiteenus seisneb ohvri nõustamises ning ohvri abistamises suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega. Lisaks nõustamisele või raskemate juhtumite puhul hüvitisele on süüteo ohvril ohvriabi seaduse alusel võimalik nõuda ka psühholoogilise abi kulutuste hüvitamist. Seega on ohvriabi seadusest tulenevalt mitmeid võimalusi, kuidas aidata kannatanul oma olukorraga paremini toime tulla, ning info abisaamisvõimaluste kohta peab temani ka jõudma.

Ohvriabiga seotud blanketid on kättesaadavad siit. Psühholoogilise abi taotlemisel on ohvrile abiks, sh tema seisundi hindamisel, ohvriabitöötajad.

Ohvriabi töötajad aitavad Teid sõltumata sellest, kas otsustate kuriteost politseile teatada või mitte. Ohvriabi töö on konfidentsiaalne ning ohvriabitöötajad ei edasta politseile informatsiooni ilma Teie nõusolekuta – välja arvatud juhul kui leitakse, et varitseb reaalne oht ning on vaja kiiresti abi, et kannatanut kaitsta. Kui kuriteost teatamisest jõutakse kohtumenetluseni ning Te peate kohtus tunnistusi andma, on võimalus (kuid mitte alati garanteeritud), et ohvriabitöötaja saab Teid kohtuistungil toetada.