0

Ohvrit iseloomustavad märgid

Järgnevalt on toodud nimekiri indikaatoritest, mis viitavad eelkõige vägivallaohvritest naistele.

  • Madal enesehinnang – Korduva vägivalla kogemine, alandamine ja süüdistamine alandab oluliselt naise enesehinnangud ja minapilti. Naine võib tunda, et ta ei ole midagi väärt ega saa millegagi hakkama. Kadunud eneseusk ja alaväärsustunne alandavad naise teotahet, võimet toimunud vägivalda ja iseennast adekvaatselt hinnata ning olukorrale lahendust leida.
  • Häbi- ja enesesüüdistamine – Vägivald kutsub esile ohvris häbi- ja süütunde. Seda kinnitab veel partneri süüdistav käitumine. Süütunne paneb naist tundma toimunud vägivallas vastutavana. Häbi- ja süütunne vähendavad naise valmisolekut juhtunust väljapoole rääkida ning abi otsida.
  • Hirm – Vägivalla kogemine tekitab naises hirmutunde. Korduv vägivald aga muudab hirmutunde süstemaatiliseks, st et naine võib tunda hirmu ka siis, kui partner ei ole otseselt vägivaldne või on kodust ära. Näiteks võib naine kogeda tõsist hirmu siis, kui mees jääb õhtul kauemaks kodust ära, saabub alkoholijoobes, sisenedes paugutab uksega või kui naine ise pillab maha vaasi või toit läheb kõrbema. Pika vägivaldse kooselu jooksul on naine õppinud tähele panema märke, mis “võivad esile kutsuda” partneri vägivaldse reaktsiooni. Nende märkide märkamine on naisele ohusignaaliks, kutsudes esile hirmu või isegi paanikahoo.
  • Enesekaitsereaktsioonid – Korduva vägivalla kogemine kutsub naisel esile instinktiivsed kaitsereaktsioonid. Näiteks kaasvestleja valju hääle või äkilise žesti peale võib naine võpatada või käed näo ette tõsta.
  • Ülipüüdlik kohandumine ja enda soovide ja vajaduste alla surumine – vägivaldses suhtes elades püüab naine vältida olukordi, mis võivad meest häirida ja teda ajendada vägivallatsema. Naine loodab (ja sageli väljendab ka mees sellist arvamust), et kui naine käitub vastavalt mehe ootustele, siis mees vägivalda ei kasuta. Seetõttu püüab naine kohanduda mehe nõudmistega, eirates isiklikke huve ning muutes enda ‘mina’ olematuks. Antud käitumine võib laieneda ka väljapoole kodu teistesse tegevustesse ja suhetesse.
  • Endassetõmbumine ja isiksusemuutused – Partneri vägivaldne käitumine ning kontrolliv ja isoleeriv suhtlemisstiil võib muuta naise kinniseks, eemaletõmbunuks ja teiste inimestega (sh sõpradega, tuttavatega) suhtlemisel ettevaatlikuks või suisa vältivaks.
  • Negatiivsed kogemused lapsepõlves ja/või varasemates paarisuhetes – Paljud naised on olnud lapsepõlves vanematevahelise vägivalla tunnistajaks või on olnud väärkohtlemise ohvriks. Vanematevahelised jahedad või suisa vaenulikud suhted võivad avaldada mõju naise enda paarisuhte kvaliteedile. Eriti aga isa vägivaldne ja alistav käitumine ema suhtes võib õpetada naisele, et tema soole ongi kohane meestele kuuletuda ning meeste vägivald naiste suhtes on õigustatud naise eksimuse korral. Mõnikord võib juhtuda, et paarisuhtes vägivalda kogenud emad manitsevad tütreid oma mehe tahtmistele alluma ning mitte vastu vaidlema. Vägivallaohvri rolli kinnistab aga vägivalla kogemine erinevates paarisuhetes.
  • Vägivallatseja käitumise vabandamine, õigustamine, vägivalla eitamine – Sarnaselt vägivaldsetele meestele kalduvad ka vägivalda kogenud naised oma meeste vägivallategusid õigustama, välja vabandama või suisa eitama. Naised võivad toimunud vägivallale anda hoopis teistsuguseid nimetusi, mis varjutavad tugevalt juhtunu tegelikku tähendust ja tõsidust (nt nimetatakse käe või jalaga löömine ümber „karistamiseks“, „kuri olemiseks“). Naised tunnevad end toimunus vastutavana ja süüdi olevana, samuti võivad nad otsida mehe vägivaldsusele väliseid põhjusi (nt „pahad sõbrad“ ja alkohol). Vägivalla tähenduse muutmine, välja vabandamine või tagajärgede tõsiduse pisendamine töötavad kui toimetulekustrateegiad, mida naised kipuvad kasutama pikka aega kestnud vägivalla puhul. Lootusetu ja lõputuna näivas olukorras võib naiste jaoks olla „ennast säästvam“ mõelda toimunud vägivald ja mehe agressiivsus vähem negatiivseks kui tõega leppimine.

nartsissism.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga