0

Emotsionaalsed tagasilöögid, kuidas nendega toime tulla?

Nagu füüsilisi vigastusi, tuleb ka emotsionaalseid tagasilööke ravida võimalikult ruttu, et vältida “nakkuse” levimist ja psühholoogiliste komplikatsioonide kujunemist. Püüd probleemi ignoreerida võib viia selleni, et “emotsionaalsest bronhiidist” kujuneb “psühholoogiline kopsupõletik”.

Dr Guy Winch pakub käepäraseid ravivõtteid mitme psühholoogilise vigastuse jaoks. Ebaõnnestumised tabavad aeg-ajalt meid kõiki. Me ei erine üksteisest mitte ebaõnnestumiste arvu, vaid neile reageerimise viisi poolest. Kuigi ebaõnnestumine võib kahjustada meie enesehinnangut, õõnestada eneseusaldust ning vallandada alateadlikud pinged ja hirmud, võib see olla ka hariv ja arendav kogemus, kui seda võtta rahulikult ning otsustada sellest edaspidiseks õppida. Thomas Edison tegi elektripirni leiutades tuhandeid katseid ja võttis iga ebaõnnestumist kui õpetlikku kogemust. Ta ise kommenteeris seda nii: “Mu katsed ei ebaõnnestunud kordagi, vaid õpetasid mulle kümme tuhat moodust, mis ei toiminud.” Kindlasti pakub ebaõnnestumine uusi võimalusi ja võib meid tulevikus tugevamaks teha.

Madal enesehinnang on nagu nõrk immuunsussüsteem. Ebaõnnestumisest tekitatud negatiivsete emotsioonide raviks katsuge leida tuge ja toetust ning taastage kontroll olukorra üle. Tunnistage oma hirme ja püüdke maandada soorituspinget. Keskenduge teguritele, mis teist sõltuvad, ärge muretsege asjade pärast, mida te muuta ei suuda. Nartsissisti käitumist sa muuta ei suuda!

Madal enesehinnang on justkui nõrk emotsionaalne immuunsüsteem: see teeb meid vastuvõtlikuks paljudele tavaelu psühholoogilistele vigastustele. Madala enesehinnanguga inimesed on kõrgema enesehinnanguga inimestest pessimistlikumad ja napima motivatsiooniga, nende meeleolu on sageli halvem ning nad võivad hõlpsamini sattuda depressiooni ja ärevushäirete meelevalda.

Madala enesehinnangu ravimist tuleks alustada sellest, et loobutakse liigsest karmusest enese vastu. Olge enda suhtes kaastundlik ja vaigistage kriitilised hääled oma peas. Ärge sarjake end asjade eest, milles te ei saa süüdi olla. Olge avatud positiivse tagasiside suhtes, tugevdage tahtejõudu ja enesekontrolli. Sa ei pea tundma süütunnet selle osas, mis sinuga juhtus ja kuidas sinuga käituti. Püüa mõista, et see on muster mida sa ei saa muuta. Ainus mis saad, on oma aju ümber treenida, et see kriitiline hääl su peas ei võta sinu üle võimust. Kui oled harjunud elama suhtes, kus sind gaslightiti/hämati, siis sinu aju treeniti seda kõike vastu võtma. Aga see pole reaalsus. Võta seda kui ajutrikki.

Negatiivne tsükkel tuleb katkestada. Valusatesse kogemustesse klammerdumise all mõistetakse olukorda, kus jäädakse kinni negatiivsete kogemuste nõiaringi ning mängitakse oma kujutluses üha uuesti läbi toimunud stseene, nii et enesetunne muutub aina halvemaks. Niisugune mõtetesse kinnijäämine süvendab emotsionaalset distressi, kurnab meid vaimselt ning suurendab depressiooni tekkimise tõenäosust. Kehtib eelnevalt öeldu, su aju on harjunud negatiivsega ja sõna otseses mõttes teeb trikke.

Et end negatiivsest klammerdumisest terveks ravida, tuleb niisugune tsükkel kiiresti katkestada, nõrgendades tundeid, mis sundmõtteid ajendavad. Kui me loomupäraselt kaldume valusaid kogemusi analüüsima iseenese vaatepunktist, siis kõnealusel juhul tuleks püüda olukorda vaadelda distantseeritud vaatepunktist. See aitab toimunut uuel viisil tõlgendada. Tuleks püüda tähelepanu niisugustelt mõtetelt kõrvale juhtida ning tegelda pigem muude keskendumist nõudvate ülesannetega. Oma viha/pettumus tuleks ümber mõtestada – sündmuste konteksti muuta ja toimunule mõttes uus suund anda. Kui suudame toimunut distantsilt vaadelda ja olukorra muutunud tähendust mõista, muutuvad ka me tunded. Väga toimiv praktika on see, kui sa kujutad end ette, et vaatad oma elu kõrvalt nagu filmi. Kuidas sa siis end näed?  Kuidas selline suhe tundus?

Tõrjutuse tunde võib tekitada eitav vastus, tõrjumine  (ignoreerimine, põhjendamatu kriitika), kõrvale jätmine sõprade ringist ja palju muud. Teatud mõttes teeb tõrjumine rohkemgi haiget kui muud emotsionaalsed haavad. Põhjus selleks peitub meie evolutsioonis: minevikus tähendas suguharust väljatõrjumine toidust, kaitsest ja partneritest ilmajäämist ning ellujäämine muutus äärmiselt raskeks. Väljatõukamine võrdus surmaotsusega. Seetõttu arenes ajus välja hoiatussüsteem, mis iga vähimagi tõrjumise märgi peale häiret andis. Püüa leida inimesi, kes mõistavad sinu olukorda ja annavad tuge. Ära jää üksi.

Suurtes doosides süütunne mürgitab meele­rahu. Tõrjumisest tekkinud emotsionaalsete haavade raviks tuleks teha kõik, et eneseusaldus kiiresti taastada. Vältige liigset enesekriitikat ja püüdke laiendada oma sotsiaalse suhtlemise ringi. Tuleb endale selgelt aru anda, et sageli on niisugused tõrjumised põhjustatud konkreetsetest asjaoludest, mis ei ole vähemalgi määral seotud teie isikuga.

Allikas: aripaev.ee

nartsissism.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga